Keskmine eestlane tarbib aastas 35 kg suhkrut. Lisaks tarbime veel samapalju ja rohkemgi  peidetud suhkruid oma toiduga.

Pea pooled eestimaalased ei käi hambaarsti juures hoolimata laste kuni 19 aastaste tasuta hambaravile, Haigekassa 40-85 eurosest toetusele  ja hambaarstide piisavale arvule .

Mis on peamised takistused oma suu tervise hoidmisel ja raviks?

Kes ei oleks kuulnud legend hambaarsti juures valesti ravitud hammastest või valust ravi käigus.

Vastavalt uuringutele oleme oma hambaarstiga väga rahul  58%, üldiselt rahul 36%, üldiselt ei jäänud rahule 6%. Need tulemused on paremad kui 2008 aastaga, kus vastavad näitajad olid 51%, 43%, 5%. Seega on tõusnud väga rahul olevate patsientide arv.

Peamised takistused miks me ei külasta õigeaegselt hambaarsti on hirm valu ees, häbitunne suu olukorra pärast, pole harjumust ravida, madal teadmiste tase ja madalad sissetulekud, tervisekäitumise hoiakud.

Selline olukord viib meid, hoolimata Haigekassa toest, seisu  kus hambaarsti külastatakse pigem vajadusel, kui ennetuse eesmärgil. 2015 aastal külastas hambaarsti vaid 37% elanikkonnast. Hambaarsti külastas 2018 I poolaastal kokku 112.000 inimest võrdlusena 2017 samal perioodil 113.000 inimest. Seega ei ole pöördunute arv suurenenud hoolimata 40 eurosest toetusest.

2018 aastal on Haigekassa poolt toetatavat ravi saanud vaid 185.000 elanikku kogusummas 25 miljonit eurot. Sellest laste tasuta hambaravi 15 ja täiskasvanutele vaid 10 miljonit.

Üle poole hüvitistest on makstud 85 eurose kompensatsiooni saajatele so rasedad ja alla 1 a lapse vanematele.

Vastavalt lähinaabrite juures tehtud uuringutele, on kõige raskemad ja kallimad ravijuhud just madala sissetuleku ja teadmiste tasemega elanikkona hulgas. Nende ravivajadus ületab tavapärast ravi saavate inimeste ravivajadust 5-7 korda! Samuti on see kontingent, kes hoolimata ravist ja toetustest ei muuda on harjumusi ja nende ravivajadus ajas ei lange.

Mis juhtub kui me ei ravi hambaid õigeaegselt?

Oleme kogenud ja teame, et kui hambaid ei hoita, ei muudeta oma harjumusi siis hakkavad hambad lagunema. Aga kas tead, et hambahaigused on nakkushaigusede, mis kanduvad vanematelt lastele, partnerilt partnerile ja hambalt hambale edasi?

Suuhaigused on nakkushaigused!

Umbes 3% elanikkonast omab terveid hambaid. Pea pooltel meil on tehtud juureravi ja samapalju on meil ka juurealuse põletikke. 30% on eemaldatud üks või rohkem hambaid. Aastas ravitakse umbes 300.000 hambakaariese tüsistust. . Kaariese vabasid lapsi oli  0-2 aastastest 37% ja 3-4 aastastest vaid 18%. 1 klassi lastest u 35% ja 2 klassi lastest juba üle 40% on kaariesega haaratud. Oleme laste osas endiselt Euroopa kehvikute seas ja Skandinaaviast kenasti maas ( DMFT 2,7 meil ja Skandinaavias 0,6).

Kaariese tüsistuste tõttu tehakse aastas u 3000.000 juureravi, eemaldatakse u 30% hammastest!

Lähiaastatel suureneb Eestis hambaravi vajadus, sest suureneb nende patsientide osakaal kellele on vaja teostada raskemaid ja kallemaid raviprotseduure, kuna pole suudetud saneerida kaariest, samuti suureneb eakate patsientide kaariese ja igemepõletiku ravivajadus,  suureneb polariseerumine ehk nende inimeste arv kes saavad hambaabi ja nende kes seda ei saa.

Mida teha, et olukord paraneks?

Perekond ja mina.

Esmalt tuleb muuta oma harjumusi tervise suhtes. Süüa tervislikumalt , tarbida vähem magusat, külastada hambaasrti regulaarselt 1-2 korda aastas, pesta hambaid vähemalt 2 korda päevas, panna igakuiselt u 20-40 eurot kõrvale oma tervise hoidmise ja ravi rahastamiseks, leida endale sobiv hambaarst.

Kui ise ei julge külastada siis viime vähemalt oma lapse korralikult arsti juurde.

Haigekassa

Jagab igale inimesele 40 eurot, patsiendil on vaba valik, mis hambaarsi juures ta oma hambaid ravib, patsiendid jaotatakse riskigruppidesse vastavalt ravusvahelistele standarditele ja tehakse vastavaid ressursiuuringuid. Nende põhjal jaotatakse ka ressursse.

Üks võimalikest suundadest on ka eraravikindlustuse osakaalu suurendamine, sealhulgas tuleb mõelda solidaarsuse ja eraravikindlustuse suhtele ning teatud proportsioonides riikliku ravikindlustusmaksust vabastamisele.

Patsientidele ja arstidele määratakse kindlad omavastutuse kriteeriumid.

Patsient: peab külastama hambaarsti vastavalt arsti ettekirjutusele , kui ei külasta kukub solidaarsussüsteemist välja.

Arst: kui tema ravi ei pea vastu mõistlikku aega maksab raviraha kassale tagasi.

 

Tartu Ülikool

Peab tõstma noorarstide diagnoosimise, kaasaegsete  ravivõimaluste ja ravitaktikate teadlikkust. Kaasajastama oma õppekava vastavalt tänapäevastele infotehnoloogilistele võimalustele. Ülikool peab suurendama eriala rahalist toetust eriala kirjandusele, tehnoloogiate arendamisele, rahvusvaheliste spetsialistide- õppejõudude palkamiseks.

 

Eesti Hambaarstide Liit.

Koostama kaasaegse eriala arengukava, mis arvestab demograafilisi, sotsiaalmajanduslikke ja haiguse progresseerumise andmeid.

Lisaks peab koostama konkreetsed kaasaegsed ravijuhendid. Need aitavad tõsta ja ühtlustada ravikvaliteeti, koostada raviplaane, koostada informeeritud nõusoleku lehti, tõsta patsientide teadlikkust. Vaidluste korral on need abiks ekspertiisile.

Sotsiaalministeerium ja Terviseamet.

Muuta patsientide ravikvaliteedi komisjoni tööd. Kaebused peavad olema anonüümsed, mis tagab suurema sõltumatuse. Iga eriala vaidluse ekspert on ikka sama eriala eriteadmistega spetsilist, mitte kogukond eriala mittetundvaid inimesi.

Koguda kaasaegset tervisestatistikat, mis võimaldab terviseedendajatel, uurijatel, ettevõtjatel teha selgeid järeldusi ja plaane.

 

Kuidas hoiduda suuhaigustest?

Suuhügieen ja toitumine

  1. Hommikul
    1. Loputa suud veega, pese hambad hambaharja ja – pastaga
    2. Hommikusöök ( korralik, mis tagaks jõuvarud kuni lõunani. Piisavalt rasva, süsivesikuid ja valku – pudrud)
    3. Suu loputamine ja toidujääkide eemaldamine survepesuriga ja hambaharjaga.
  2. Vahepala 2-3 t hiljem ( õun, banaaan jms). Püüa loobuda küpsistest ja saiakestest nende tärklise ja suhkrusisalduse tõttu, samuti ka mahladest. Peale vahepala suu loputamine veega, xylitoliga närimiskumm kuni 3 min ( peaks lubatama ka koolis ning õpetama nätsu äraviskamist prügikasti)
  3. Lõuna 2-3 t hiljem. Söö piisavalt ka köögivilju. Peale sööki suu loputamine veega ja xylitoliga näts kuni 3 min, võimalusel hammaste pesu.
  4. Vahepala 2-3t hiljem ( puuvili). Suu loputus ja xylitoliga näts kuni 3 min.
  5. Õhtusöök 2-3t hiljem . Kogus väiksem kui lõunasöögiks oli. Piisavalt köögivilju. Pese hammbad ja igemed survepesuriga, niidita hambavahed, pese keel keelekaabitsaga, pese hambad hambaharja ( käsihari, elektrihari või ultraheli hari) ja pastaga, loputa suud alkoholivaba suuloputusega. Ära peale seda enam midagi söö.

Janu mitte tekkimiseks joo piisavalt ja sagedasti vett ( 2-3l päevas), jäta toidu- ja näksimiskordade vahele vähemalt 2-3 t vahet, söö vähem saiakesi ja koogikesi ning loobu suhkru kasutamisest tee ja kohvi magustamisel, söö rohkem köögi- ja puuvilju, söö vaheldusrikkalt.

Minimaalne reegel 2:5 ehk siis: vähemalt 2 korda päevas pese hambaid ja ära söö üle 5 korra päevas.

Vaheta oma hambaharja vähemalt iga 2 kuu taggant.